Mereakadeemia ühiselamu levi õuest tubadesse

Õuest tuppa lahendustes tekitatakse leviala õues paiknevate Wi-Fi tugijaamade abil ning siseruumidesse AP-sid ei paigaldata. Signaal peab sellisel juhul läbima kas akent või seina või kulgema üle peegelduste või difraktsioonikeskkondade.

Mereakadeemia ühiselamus on 11 korrusel ligi 150 tuba ja tippaegadel ligemale 100 üheaegset Wi-Fi kasutajat.  Seni kasutati igal korrusel Colubrise AP-sid, mille signaal kippus korruste äärealadel nõrgaks jääma.

Lahendasime olukorra Ruckus 2741 õueseadmetega. Kahel pool maja on õue paigaldatud üks AP selliselt, et on otsenähtavus kõikidesse ühiselamu akendesse. Leviala ulatub edukalt isegi tubade ees olevatesse esikutesse ja osaliselt koridoridesse (esikute ja tubade vahel on kerged vaheseinad).

Miks ei tööta siis lahendus tavapärases käekirjas?  Kindlasti on Ruckuse puhul üks põhilisi argumente vastuvõtu tundlikkus: -108 dB ja seda selektiivselt, ehk siis virtuaalselt suunatakse iga paketi suunas kitsa nurgaga 15 dB suundantenn. Arvestades signaali kadu, mis tuleneb aknalaudadest ja kergvaheseintest ning akendest, on selline lahendus ainuvõimalik kuulmaks kliendi nõrka signaali.

Kasutatakse ka Ruckuse seadmete kiiruse piiramise omadusi, kus määratakse kliendipõhine kiirus juba tugijaama tasandil, see tagab ressursside täpsema jaotuse raadioeetri tasandil ja võimaldab töötada oluliselt suurema arvu klientiedega üheaegselt.

yhikas

Laotõstukite Wi-Fi suurel territooriumil

Kui tegu on laoga, mis paikneb õues ja osaliselt ka siseruumides, on territoorium tavaliselt üsna suur – mõõdetav hektarites – ning  enamasti pole sellisel objektil õuetingimustes arvutikaabeldust valmis kujul olemas.  Tegime alguses katsetused MESH tehnoloogiaga ja proovisime otsida AP-dele sobivaid kohti, kus neile puidukoormatega vastu ei sõidetaks.  Lõpuks selgus, et selles laos  häid AP-de paigutuskohti polegi.

Päästerõngas oli meil tegelikult juba olemas: vahetasime välja laotõstuki peal oleva wi-fi vastuvõtja ehk tahvelarvuti wi-fi. Tavalised wi-fi seadmed suudavad vastu võtta umbes -85 dB signaali ja antenn on sellisel liikuval seadmel 360 kraadi omni, seega kõik peegeldused ja häired segavad tööd.  Meie lahenduses sai tõstuki peal olev wi-fi asendatud Ruckus 2211 seadmega, millel on -104 dB tundlikkus ja 64 erineva antennidiagrammiga juhitav suundantenn. Lisades siia AP vastavad parameetrid, mis on 4000 erienvat suunda ja -108 dB tundlikkust, saame arvutada lingi kauguse.   Arvestades, et objektil pole otsenähtavust ja vaja on tagada levi ka siseruumides, võib arvutuse teha järgmiselt: 20 dB transmit – 90 dB (300m) vaba õhu kadu + 104 dB vastuvõttu – 25 dB difraktsioonsumbuvust –  järele jääb halvimal juhul 9dB ning seda on triipkoodide saatmiseks rohkem kui küll.  Praktikas  oli asi kohati isegi parem, sest difraktsioon ei olnud nii domineeriv, pigem oli tegu  peegelduste ja otsenähtavusega ning süsteem toimis nii siseruumides kui ka väljas takistuste taga.

Keskpunkti paigaldasime ühe kõrgema laohoone katuse nurgale.

Miks seda siis tavalise antenniga teha ei saa ?

Saab ju arvutada tavaliste omni antennide lisamisega enam vähem samad lingi marginaalid ja kõik peaks samuti töötama(?)  Tegelikult see nii ei ole, esiteks on omni väga häiretundlik ning teiseks tekitatakse lao territooriumil terve rida ebasobivaid fiidinguid, s.t. häirivaid peegeldusi.  Samuti ei ole omni antenni diagramm alati sobiv kliendini jõudmiseks, Ruckuse dünaamiline suundantenn on aga kogu aeg täpselt selles suunas, kuhu paketti saata tahetakse.

Häirete suhtes on kaks täiesti erinevat asja, kas meil on pidevalt 15 dB kliendi suunda keeratud või on tegu 15 dB omni antenniga.

Enamasti vaadatakse AP konfi ja keeratakse võimsust juurde, kuid tegelikult ei ole AP võimsus suuremate kauguste puhul piiranguks, sest nõrgem pool on hoopis klient ja enamasti pole seda klienti  koorma või auto tagant lihtsalt kuulda.

See pole veel kõik. Nimelt ei ole territoorimul olevad signaaliteed omni antennist lähtuvalt alati optimaalsed, näiteks tungimaks suurde kaarhalli või objekti taha. Ruckuse ekspertsüsteemiga antennilahendus suudab leida territoorimilt ka sobivad peegelpinnad ning signaali ja vastuvõtu vajadusel nendele suunata.

Kasutatud seadmed: MF2211,ZF2741

Ruckuse 5 GHz seadmetel on 1W väljundvõmsust

1W väljundvõimsus võimaldab võrreldes tavapärase 5 GHz 200 mW võimsusega saata signaali keskmiselt 2x kaugemale  (2.4 GHz peal on maksimaalseks lubatud võimsuseks 100 mW).  Ruckuse seadmete  7962, 7762, 7731 suured võimsused aitavad  katta majade komplekse õueseadmetega või tagada paremat leviala siseruumides. Ruckus lubab suuremat väljundvõimsust Euroopas ainult selleks spetsiaalselt eraldatud kanalitel.

Samuti on võimsus abiks MESH tehnoloogia kasutamisel, kus Wi-Fi leviala laiendatakse traadita ühenduse abil. Sellisel juhul saab kaks AP-d paigaldada teineteisest kaks korda kaugemale. Pildil on toodud 25 W halogeenlamp, seega eriliste voolutarbijatega Ruckuse seadmete näol tegemist ei ole, kõik seadmed toimivad vajadusel ka standardsete PoE toiteplokkidega.

Kes teab, võibolla saab varsti internetiühendust ka läbi laelambi; naljatamisi on räägitud ka veetorudest… päris seoseta laualambi pildistamine siiski ei ole, Ruckuse antennid on ju kõik nagu suunatud reflektorid ja saadavad Wi-Fi täpselt õiges suunas, täpselt iga kliendi asukohta. Sageli küsitakse, mis saab siis kahe kliendiga, aga vastus on  imelihtne: antenni suund määratakse iga paketi saatmise alguses iga kord uuesti.

valgusti

3KGroup toetab Ruckusega Offroadi 4×4 Wi-Fi levi

Seekordne Offroad hooaja lõpetamise üritus toimus Sirgala karjääris, mitmete muude raadiolahenduste kõrval oli esindatud ka 3KGroupi Ruckuse Wi-Fi leviala.

Sirgala karjääris on mitmeid vanu remonditöökodasid ja üldjoontes võib seda võrrelda tavalise hoonestatud tehaseterritooriumiga. Ruckuse ZoneFlex tugijaam paigaldati 7 m kõrgusele ja see tagas mobiiltelefoniga Wi-Fi olemasolu ka 250 m kaugusel. Wi-Fi ühendus toimis isegi aladel, kus puudus otsenähtavus Ruckuse tugijaamani.

sirgala

Miks on Ruckuse Wi-Fi leviala nii suur

Ruckus Wi-Fi tugijaamade südameks on elektroonilselt suunda muutev antenn, mis keerab ennast pidevalt kasutaja suunas. Süsteem on väga arukas, omades raadiolevi ekspertsüsteemi.   Selline  protsess on nii kiire, et võrgus võib olla kasvõi 100 kasutajat ja tugijaam suudab iga infopaketi jaoks valida sobivaima kombinatsiooni antenni neljatuhandest erinevast  suunast.

On kõigile selge, et suundantenniga on levi parem aga paljud on vastu väitnud, et kliendi (sülearvuti) antenn on liiga

väga väike ja saatevõimsus nõrk.  Ruckuse vastuvõtuantenni selekiivsus on aga ligi 100 korda suurem tavalisest Wi-Fi pääsupunktist, seega suudab  ta vältida effektiivselt ka müraallikaid ja kuulata väga nõrku signaale (näiteks 300 meetri kaugsel autos olevat läptop arvutit). Ruckuse raadio on ka väga tundliku kõrvaga -108 dB.

8X leviala tuleb tegelikult ka veel mitmest muust asjast, ligikaudu on kaugus siis 3x suurem aga miks see nii on ?  Ruckuse saateantenn on  7 dB, see peaks andma ehk kahekordse kauguse aga sellest ju ei piisa.  Enamasti on Wi-Fi signaal peegeldunud erinevatelt pindadelt ja ruumis saabub vastuvõtjasse mitmeid erinevad peegeldunud signaale korraga (multipath fading), tulemuseks on signaali nõrgenemine või olukord, kus signaalist ei saada üldse aru. Ruckus lahendab olukorra jällegi arukalt, signaal saadetakse ainult neid teid pidi ruumis, kus see jõuab optimaalselt vastuvõtjani, sisseehitatud ekspertsüsteem mäletab halbu signaaliteid ja ellimineerib need (vastandfaasis teed ellimineeritakse).