Kuigi MESH ühendusi on loodud juba alates Wi-Fi teisest põlvkonnast, on alles 6G 802.11ax standardi tulekuga tekkinud uus kvaliteet. MESH ühendusi on vaja ajutiste võrkude jaoks või juhtudel kui kaablivõrku ei ole võimalik kõikidesse kohtadesse vedada, näiteks on tarvis lihtsalt ühes ruumi osas leviala laiendada aga kaabeldustöö on keeruline. Kasutusjuhte leiab ladudest, korrusmajadest, kontoritest ja eramutest.

Miks on 6G 802.11ax tulekuga Wi-Fi puhul olukord eriti aktuaalne? 802.11 a/b/g/n/ac standardi puhul on õhus ribalaiust nii vähe, et enamasti ei tahetud võrkudes AP uplink ühendust juhtmevabalt ehitada. Uus standard võimaldab suhelda paljude seadmetega üheagselt. See loob 11ax standardi seadmetel väga suure klientide arvu ja läbilaskvusega kanalid. Seega võib näiteks tavavõrku ühendatud 5 Gb/s kiirusega AP saata viiele MESH juhtmevabale AP-le paketid üheaegselt, igal AP-l on selleks oma sageduse ressursside plokk eraldatud. Selline OFDMA sidekanal (kahepoolne) vähendab latentsust ja võimaldab teenindada väga suurt hulka kliente. Lisaks antakse ekslusiivselt 11ax standardi kasutada eraldi sagedusala 6 GHz alas, Euroops on selleks 5.9 - 6.4 GHz, arutelud on alanud.

Kui teil on võrgus näiteks 9 R730, R750 802.11ax AP-d, siis võite rahulikult 6 nedest ühendada ka õhu kaudu. Kui signaalid on korralikud, on võrgu läbilaskuvus klassi 5-10 Gb/s, mis on juba nagunii piisavaks sidemahuks kliendiseadmetele, mis assotsieeruvad võrku vanemate Wi-Fi standarditega. Seega on vaja vedada ainult 3 kaablit ja vaja väikest switchi, ülejäänud AP-d piisab ühendada vooluvõrku.

Oponent kirjeldab kohe olukorda, et PoE toide tuleb ju nagunii vedada? Jah see on tõsi aga mitmetes majades lihtsalt puudub majasisene distributsioonivõrk, seega kuluks täiskaabelduse ja switchide peale veel suur summa raha. Ja kui mõnes punktis MESH väheks jääb, saab ju alati kaableid hiljem juurde panna. Olukord on sarnane näiteks ka õuevõrkudes, 150m kaugusel on toide olemas aga optika sinna saamine polegi nii lihtne üle õue.