Wi-Fi edastab info andmepakettidena ja need koosnevad omakorda sümbolitest, milles igaühes on mitu bitti kodeeritud.

Modulatsioonisümbol on kõrsagedusliku kandesageduse muutmisel tekkinud signaali faasi ja samplituudi kood, mida saab vastuvõtja pärast uuesti bitijadaks muuta ehk demoduleerida, näiteks 16QAM sümbol kodeerib 4 biti igasse sümbolisse. Seega iga sümboli edastamise ja dekodeerimisega edastatakse 4 bitti. Sama ajaga edastab aga 1024 QAM symbol 10 bitti, ehk selline sümbol peab olema võimeline eristuma 1024 erineva signaali oleku suhtes.

Sümboli tuvastamiseks lisatakse iga sümboli ette häälestussignaal, mis lubab sümboli alguse kindlaks teha. Pika sümboli ja vajadusel pikema häälestuspreambulaga 802.11ax suurem leviala saavutataksegi.

Videol on näha, et sümboli pikkust on muudetud Wi-Fi 6 standardi tulekuga 3.2-lt mikrosekundilt 12.8 mikrosekundile. Nüüd sõltub modulatsioonist, kui palju infot iga sümbol sisaldab, aga lihtne matemaatika ütleb, et pikka sümbolit ja preambulat on peegelduvas ja häirerikkas keskkonnas lihtsam tuvastada ja ka demoduleerida, seega kaugused kasvavad oluliselt.

Vaata videost kõike täpsemalt.

Eriti tuleb pikem sümboli pikkus välja pikkade vahemaadega õuevõrkudes ja sellistel objektidel , kus signaalid peegelduvad pindadelt. Näitena võiks tuua pikad koridorid, kus testides saab nüüd 802.11ax terminaliga minna koridori lõpus 90 kraadise betoonist nurga taha ja ikka olla reaalselt 70 megabitise ühendusega netis. 11ac standardi signaal oli nendesse testpunktidesse ammu 5 GHz sagedusel katkenud ja 11n 2.4 GHz suutis vahendada mõne üksiku paketi.

Hea näide on ka majade vaheline tänav, kus 11ax standardiga võib mõlemas suunas minna 250m kaugusele, kui kasutada lisaks veel BeamFlex+ antennitehnikat. Siin on R750 kiirused hoopis teisest klassist kui tavapärastel seadmetel, millel ainult Beamforming