Wi-Fi rändlus tähendab territooriumil kliendi ühe tugijaama piirest teise alasse liikumist ja ühenduse säilitamist tugijaama vahetuse protsessis. Seega on termin natuke erinev mobiilsidest, kus sama asja mõistetakse handoveri all, aga see pole mobiilsides eriti kriitiline, sest tugijaamade tihedus on mobiilsidevõrgus sadu kordi suurem.
Wi-Fi võrkude ajalugu ulatub 20 aasta taha ning alguses käsitleti rändlust kui kliendi võimekust läheduses olevaid tugijaamu skaneerida ja ise otsustada, milline tugijaam valida. Rändluse (roaming settings) leiate väga paljude kliendiseadmete seadistustest. Selline lahendus pole aga tänapäeva olukorras enam jätkusuutlik ja töökindel, sest võrgud on muutunud täiesti erinevaks, tugijaamade tihedus ja teenuste varieeruvus on kasvanud kordades. Näiteks on kasutusele tulnud võimalus balanseerida kliente dünaamiliselt 5 GHz ja 2.4 GHz vahel, samuti VoWiFi või rakendused tööstuses või laos, mis vajavad katkematut sidet.
Järgnevas kirjeldame, mida tähendavad Wi-Fi võrgus 802.11 r/v/k protokollid ja miks on oluline, et need on olemas nii AP-del kui ka kliendiseadmetel. Olgu kohe öeldud, et kliendiseadmete tugi on tänapäeval veel 20% kandis, seega kui peaksite valima seadmed lattu või suurele territooriumile, aga ka kontorisse, tasub neid omadusi alati testida.
802.11k võimaldab klientidel üksteisele teatada, millised tugijaamad on läheduses ja seega paremini otsustada, milliseid otsuseid rändlusprotsessis peaks tegema. Sellisel juhul ei pea klient liikudes võrku skaneerima, esiteks võtaks see aega ja teiseks oleks kliendi seisukohast pilt ka ebatäpne, sest info on liikudes tihti puudulik.
Kui 11r pole kliendil või AP-l toetatud, pole tegu ilmselt tänapäevase võrguga, näiteks Android seadmete puhul minnakse ilma 11r protokollita isegi tugijaama vahetuse puhul DHCP-d küsima ja rakenduste ühendused katkevad sellel juhul kindlasti.
11r protokoll võimaldab reassotseerumise protsessis säilitada võtmed ja seega ei pea keerulist autentimise ja IPde küsimise protseduuri iga kord läbi tegema.
Tihti ei tea kliendiseade võrgu hetkeolukorda, näiteks AP võib olla väga koormatud, antud kanalil võivad olla häired või on vaja AP-d restartida näiteks tarkvarauuenduse jaoks. 802.11v protokolli abil saab AP paluda kliendil roamida teise AP alasse. Ruckuse lahenduses kasutatakse seda näiteks ChannelFly protokolli puhul, kus AP vahetab sagedust ja seega peavad kliendid seda sama kiirelt tegema.
Tihti on näiteks tänapäeval 2.4 GHz kanalite koormus liigas suur ja 802.11v võimaldab kliente dünaamiliset 5 GHz peale viia. Seadmetest on toetatud Apple, Windows ja uuemad Android telefonid, näiteks Galaxy S8,S9,S10.
3K kontoris on fikseeritult paigas 4 Ruckuse R seeria AP majapikkune koridori võrk, mis võimaldab debug vahenditega jälgida erinevaid rändlusprobleeme. Smartzone võimaldab koguda diagnostikainfot korraga paljudel AP-delt ja näitab tulemusi graafiliselt. Diagnostika sobib enamuse kliendiprobleemide uurimiseks aga antud juhul keskendume ladudes kasutatavatele Android käsiterminalidele.
Järgnevas näiteks ei õnnestu kliendil rändlus üldse, klient peab uuesti autentima ja kahjuks on klient kaotanud ka ip, selline rändluskäitumine takistab kindlasti ka rakenduste häirevabat tööd.
Korrektse rändluse puhul tehakse FT auth request ja saadakse autentimise vastus / response.
Antud testimise jadas kasutasime korraga nelja AP jälgimist ja see võimaldas testida erinevate operatsioonisüsteemide ja seadmete käitumist rändlusolukordades.
