IOT eesmärk pole seadmete juhtimine tuua traditsionaalsest kujust samamoodi nutitelefoni või internetibrauserisse - see tundub küll lihtne aga ometi on see koopia vanast automaatika arhitektuurist odavamal kujul.

Samuti pole ühtegi programmi või tarkvara, mis suudaks süsteemi juhtida kõigile osapooltele sobivatel tingimustel, on aga olemas pidev areng, uued ideed ja kasutajate soovid.

IoT annab siin lahenduse, seadmetega võivad suhelda väga erinevad osapooled, uued tarkvarad, serverid, uued IT lahendused, inimesed otse, IT inimesed käsitsi jne. Tulemuseks sääst ja mugavus. Näiteks võivad kütteregulaatorite või valgustusega otse suhelda teeninduse süsteemid, hoolduse süsteemid, programmid, mida juhib käsitsi klient ise.

Kahjuks pole ühtegi deterministlikku algoritmi, mis sobiks kõikidele kasutajatele pikema aja jooksul, seega on vaja tarkvara järjest juurde teha ja ka süsteemi füüsilises kihis laiendada, see on nagu arvutivõrk ja tarkvara, mis pidevalt täieneb. Probleem on selles, et seda teha, peab suhlema lõppseadmega, mitte mingi tootja tarkvaraga või serveriga.

IoT võimaldab individuaalset kasutajaharjumustele kohanemist, seda ei saa teha lihtsalt ühe kontrolleri või puldiga, selleks on vaja väga erinevaid süsteeme. Juhtimistarkvara võib olla väga individaalne.

IoT-st on paljudel juhtudel saanud marketingitermin ja peab olema tähelepanelik, kas süsteem on tegelikult oma mudelilt 20 aastat vana või on suund interneti ajastule. See, et midagi saab telefonist kontrollida, ei tähenda tihti veel tänapäevast lahendust, pigem tähendab see tavapärase automaatikasüsteemi lüüsi Internetiga mitte asjade (lõppseadmete) Internetis suhtlemist.

Hooneautomaatika on vanasti seotud alati suletud automaatikute ja elektroonika inimeste projektiga ja kinnine süsteem, enamasti ei ühildu mitme tootja raadio/juhtme süsteemid lõpptarbijale ühtseks süsteemiks. Mõnedel juhtudel, nagu näiteks lennuki juhtimiskontroller, on selline lähenemine ka ainuvõimalik, aga näiteks hoone küttejuhtimise puhul on tegu lihtsalt vana lähenemisega.

Aga toome lihtsa näite, täna on vaja nutimajja uut rotilõksu, avan netipoe ja leian sellise BLE raadioga, tellina ära ja liidan Ruckuse IOT serveriga sobiva Ruckus Wi-Fi AP-ga kus sees BLE/Zigbee/LoRa raadio.

Aga sellega elu ei lõppe, otsin ühte väga dekoratiivset kööglampi meenutavat LED lampi, leian selle Zigbee protokolliga ja see sobib sisedisainiga, tellin ära ja lisan süsteemi.

Samasugune pidevalt arenev stsenaarium kehtib ka tööstuses ja tavaettevõtetes. Keegi avastas, et jälle on jäetud tagant uks lahti ja kogu ladu on külmaks läinud, sellele ei reageeri valvesüsteem, sest tegu on tööajaga. Võiks ju uurida, kuidas valvetehnikud saavad igivana valvesüsteemi programmeerida aga odavam on tellida kümneeurone Zigbee ukseandur ja siduda see IOT serveriga ning luua sõnumid vajalikesse intraneti süsteemidesse ja telefonidesse.

Miks ei ole aga Wi-Figa internetti ühendatud küttesüsteem või pesumasin veel tänapäevane Internet of Things. Enamasti koosnevad pesumasinad ja küttesüsteemid veel suletud komponentidest, millel on kaks eesmärki: tekitada kliendil sõltuvus tootjast ja pakkuda kallist hooldusteenust. Postitiivse poolena võib välja tuua korraliku testitud süsteemi. IoT tähendab aga avatud protokolliga komponente, mida lõpptarbija saab ise integreerida.

Miks pole kaugjuhtimispuldiga valgussüsteem siis veel tänapäev? Sest see on samuti suletud süsteem, suletud tehnikaga pirni ei saa lihtsalt viia minu telefoni desktopile ja siduda mistahes muu IoT tarkvaraga.

Õnneks on aga maailm muutumas, On kehtestatud mitmed L2/L3/L4/L5 standardid, mis katavad IOT seadmete enamus funksionaalsust. Üks nendest referentsidest on ZigBee IoT klastrite ehk seadmetüüpide definitsioon. Bluetooth ja Bluetooth Low Energy on samasugused standardid , mille alusel saab toota avatud arhitektuuriga seadmeid.

Millal on siis pesumasinal avatud protokoll ja arhitektuur? Arvan isiklikult, et see aeg on veel 5-10 aasta kaugusel, aga tuleb kindlasti, seega saate netist alla laadida näiteks juhtimise programmi hoopis millegi muu pesemiseks kui algselt seadmesse on programmeeritud. Fanntaasia ütleb, et kuivatustrumlit võiks kasutada näiteks põldubade kuivatina, see nõuaks vaikset liikumist ja niiskuse mõõtmist ja temperatuuri reguleerimist.

Teine arengufaktor on inimesed. Hetkel on automaatikaga tegelenud põhilselt elektroonika insenerid, see lüli liigub tänapäeva IoT maailmas suurtootjate masstoodete disaini ja arenduse poolele. Integratsioonis piisab edaspidid tarkvara loomisest ja disainist.