Süsteeminalüütiku kaks põhilist töövahendit on intervjuu ja modelleerimise tarkvara. Süsteemianalüüs ei loo otseselt süsteemi tehnilist lahendust, näiteks andmebaasi mudelit või kasutajaliidese disaini, küll aga määratleb mudeli, kuidas eri süsteemi osad omavahel suhtlevad, samuti saab väga täpselt määratleda, et mingisse osasse süsteemis tuleb kasutajaliides disainida. 

Miks on siis seda tööd vaja ?  Esmane probleem algab sellest, et arendajad ja süsteemi tellijad ei saa enamasti teineteisest väga hästi aru. Seega teeb süsteemianalüütik kliendi ettekujutuse süsteemist ja arendajate ettekujutuse võimalustest (antud eelarvega) arusaadavaks.


Mudelite eesmärk on vähendada keerukust, mis on erinevate IT süsteemide põhiprobleem, lõpuks parandataksegi tihti ainult vigu, sest süsteemi käitumist ei suudetud enne disaini ette näha. Näiteks räägitakse algfaasis väga palju erinevatest tehnoloogiatest, kas teha tuvastamist, telefoni, QR koodiga, vöötkoodiga, infotöötluse protsessimudeli vaatenurgast pole sellel tihti eriti suurt tähendust, see muudab ainult ühe andmevoo formaati ja sedagi vähesel määral.


Mudelites peab väga selge olema siseste protsesside piiritlus ja väliste süsteemide eraldamine, seega saaks selgeks, millised osad tuleb süsteemi loomiseks disainida ja kuidas peavad käituma erinevad välised süsteemid.
 

Kindlasti on süsteemianalüütikule abiks valdkondade tundmine ja hea koolitus. Valdkonnad, mida saaks ette lugeda on sellised: Juhtimine, raamatupidamine, automaatika, elektroonika, tarkvaraarendus, erinevate programmeerimiskeelte kogemused, Interneti võrkude kogemus, traadita andmeside kogemus, logistika- ja transpordisüsteemide kogemus, väga hea inimeste psüühika tundmine (töö terpeudina)

Kõik eestlased on enamasti sõitnud praamlaevaga Hiiumaale või Saaremaale ja kasutanud sealseid E-sadamaid. Selline ülesanne tuli lahendada algselt Saaremaa Laevakompanii ja erienevate süsteemitarnijate vahel. Pärast liinioperaatori siirdumist riigi valdusesse, tuli sama projekt teostada teist korda.

Protsessimudeli loomisel oli väga suureks tajupsühholoogia arvestamine, et inimesed suudaks alati suurel sadamaalal õigesti reageerida ja kõik see töötaks kooskõlas sadamat opereerivate töötajatega. 

Süsteemi tulemusena õnnestus vähendada töötajate arvu  miinimumini ja luua väga mugav teeninduskeskkond püsireisijatele. Algsed automatiseeritud rajad olid kasutatatavad telefoniga helistades, nüüdsetele on kasutusel numbrituvastusega kaamerad, mis võimaldavad otse broneerimissüsteemist tehtud broneeringu alusel lubada auto ootealale.

Väike tõmmis hierahilisest andmevoodiagrammi mudelist, siin pole näiteks oluline, kas kasutatakse vöötkoodi, QR koodi või kuidas täpselt tuvastatakse auto, mudel tagab süsteemist arusaamise lihtsuse ja oli antud juhul kolmekihiline, seega kõik protsessid sisaldasid veel ka alamprotssse.